Kui me Igoriga fotosessioonist rääkima hakkasime, siis oli ta pisut kahtlev ka. Nimelt oli ta nagu enamus inimesi, kes igapäev kaamera ees ei pooseta, veendumusel, et ta pole üldse fotogeeniline ja temast eriti head pilti ei saa. Ma ütlesin talle selle peale, et ma ei usu seda jama… et tehku oma uskumustega nüüd paar nädalat tööd ja siis pildistame 🙂 nagu piltidelt näha, võttis ta mu antud koduülesannet väga tõsiselt 😀
Tegelt ongi nii, et kui inimene unustab ära selle pisiasja, et ta pole fotogeeniline (sest see otseloomulikult ei ole tõsi)  ja lihtsalt usaldab seda kelle käes kaamera on mitte oma kahtlusi, siis tulevad tõelised talendid päevavalgele.. vähemalt mina usun sellesse 🙂