Igal ühel on oma emaga eriline suhe. Enamasti on see soe ja armastav ning tingimusteta. Olles ise ema, tean, et mõnikord võivad „Pätud“ külas käia ja hinge igasugu emotsioone täis ajada, aga juba järgmisel hetkel tunnen taaskord tohutut armastust oma lapse suhtes, kallistan teda ja tean, et see tunne on sügav ja kindel igavesti. Ma usun, et kuskil sügaval tunnevad kõik emad ja lapsed nii üksteise suhtes, isegi siis kui suhetesse on tekkinud mõrad ning teise poole tegusid mõista ja talle andestada on raske…

Minul on oma emaga väga vedanud. Minu ema on mulle alati toeks olnud, mind ära kuulanud ja ükskõik, kuidas on asjalood, siis mitte kunagi pole ta mind hukka mõistnud ega kritiseerinud. Ema juurde on alati mõnus minna, sest tunnen et olen oodatud ja armastatud 🙂

Mu ema on loomulikult ka maailma kõige parem kokk ning isegi kui see tähendab veidi pikemat jalutuskäiku peale kulinaarset koosistumist, siis kõik see on seda väärt! Tal on lausa imeline oskus ei millestki kõige suurepärasemaid hõrgutisi valmistada ning enamasti suudab ta neid valmistada korraga mitu ja rohkem veel 🙂

Suure looduse sõbrana on mu ema elav seeneleksikon, kellega on mõnus metsa minna. Tema kappidest leiab kõige huvitavamaid taimeteesid, mille nimedest ma midagi kuulnudki pole ja siis külmadel talveõhtutel saame koos aurava teetassi kõrval lõputult lobiseda 🙂

Minu ema oli see, kes pani mind mõtisklema selle üle, mis on elus oluline ja nägema nähtamatut meie ümber. Tänu temale asusin juba 15 aastat tagasi teadlikule eneseavastamise teekonnale. Tollal tundus, et olen ainuke, kes otsib ja avastab, aga õnneks oli mul mu ema, kellega sain oma mõtteid jagada. Siiani arutleme ja jagame huvitavaid raamatuid ja artikleid ning räägime elust ja maailmast. 🙂

Minu ema on olnud alati kohal kui mul on olnud raske, rõõmustanud kui mul läheb hästi ja lisaks on ta suurepärane vanaema ka oma kahele lapselapsele!

Armastan sind kallis ema ja olen sulle tänulik, et olemas oled!!!

Ja siia tahaks nüüd panna pildi oma emast, aga polegi pilti mida panna… Meenub kohe ütlus rahvasuust, et kingsepal pole kingi…  Tegelikult on see üsna kurb.. Aga ma luban, et juba lähiajal sean oma ema ja ka ülejäänud pere kaamera ette ning et seda järgmised viis aastat edasi ei lükkaks, siis võtan omale kohustuse postitada siia ka ühe pildi 🙂

Õnneks on mul olemas palju pilte teistest inimestest. Siinkohal jagan üht hiljutist ema-tütre sessiooni. Tegemist on väga soojade, andekate ja eriliste inimestega, kes vääriksid omaette lugu!

Raahelil on oma emaga sama palju vedanud kui minul oma emaga. Anneli on lisaks omadele lastele ema ja suure kiirgava päikese eest ka paljudele noortele ja andekatele lastele WAF laulukoolis 🙂 Seda armastust ja soojust, mida need inimesed maailma saadavad, on väga vaja ja suur aitähh teile selle eest Anneli ja Raahel! 🙂

Kes tahab anda panuse emade väärtustamisesse rääkides oma loo või jagades lihtsalt mõne ilusa mõtte, siis teie kommentaarid on oodatud minu Facebooki lehel Klikka lingile 🙂

Kõigi kommentaari jätnud inimeste vahel läheb 10.mail 2015 loosi üks tunnine fotosessioon! 🙂

Loosimises osalemiseks klikka siia lingile Marje Kärner Photography  ja kirjuta paar ilusat rida mõeldes oma emale või emadest üldiselt 🙂

Kõigi kommentaari jätnud inimeste vahel läheb 10.mail 2015 loosi üks tunnine fotosessioon! 🙂